Kõige tähtsam ja parim asi, mis minuga täna juhtus oli see, et sain kirja :) Kallid sõbrad, te ei usu, kui hea meel mul seda saada oli. Ma olin nagu väike laps, kes oli just jõuluvanalt oma lemmik kingi saanud, Kõigest kaks kuud läks aega, et kohale jõuda (muide, kiri on saabunud Ilorini postkontorisse 27.03). Ma ütlen teile: it made my day :)

 

 Seega ei tasu meile ikkagi musta leiba pakiga saata, võtab ikka liiga palju aega :)

Nüüd aga meie eelnevale nädalale...


Töö juures on juba päris töine. Reedel lahkusin keskusest kella poole üheksa paikku ja kuna see polnud esimene kord ületunde teha, siis leidsin, et olukord on meie kõigi suhtes pisut ülekohtune. Teistega arutades sain küll aru, et ka neile see asi ei meeldi, kuid samas ei ole kedagi, kes selle kohapealt häält tõstaks. Hiljem meie sõbra, Odubelaga arutades, sai mulle selgeks, et siin käivadki asjad nii, inimesed teevad tööd nagu nõutakse ja ei julge midagi vastu vaielda, kuna kardavad siiralt oma kohast ilma jääda...

See kõik on pannud mind mõtlema siinsete asjade üle ja tahan teile natuke mõtlemisainet anda ning näidata, et tegelikult pole Eesti elul ikka midagi viga...

1.Enne abielu lapse saamine on väga suur patt ja terve küla vaatab sellele viltu. Kombekohaselt peab kõigepealt kihluma, siis tehakse traditsiooniline pulm, mille järel võib paarike kokku kolida ning pärast kiriklikku pulma võivad nad pere luua.

2. Siinne emapalk kestab 3 kuud, pärast seda peavad emad tagasi tööle minema.

3. Siinsed inimesed söövad küpsetatud rotte, nahkhiiri ja sisalikke (oleme ise selle tunnistajaks olnud). Ja need ei ole kohe kindlasti mitte delikatess tooted.

4. Inimesed magavad lageda taeva all, pehmenduseks ehk mõni kultunud madrats.

5. Kui mehed lähevad ühel õhtul välja õlut jooma, siis see tähendab seda, et nad järgmisel nädalal praktiliselt ei söö (ausalt, kuid sellest kirjutab mõni päev Rainer, kes käis "baaris").

6. Haigekassast on siinsed inimesed vaid imelisi lugusid kuulnud. Siin on kogu meditsiin tasuline ja kuna uuringud maksavad lisa raha, siis enamus juhtudel panustavad haiged inimesed kohe lõikusele, kuid sageli on olukord selline, et lahti lõigates selgub, et kas patsiendil polegi midagi viga või siis ei olegi midagi enam teha ja lapib inimese uuesti kinni (samas oleks võinud selle raha panna uuringute alla ja poleks pidanud üldse lõikama hakkama).

7.  Tasuline on ka haridus, alates lastehoiust kuni koolini välja tuleb vanematel kõik endal tasuda. Seega on ulmeliselt palju lapse, kes pole päevagi oma elust koolis käinud. Ja  paljud ei oska ka seetõttu ei lugeda, ega kirjutada. Keskusesse tulles annavad nad allkirja asemel oma sõrmejälje.

8. Takso on siin päris odav, kuid sõit näeb välja nii: seisad tee ääres ja kui auto tuleb, hõikad piirkonna kuhu tahad sõita, kui see ühtib juba autos istuvate reisijate marsruudiga saad auto peale. Autos võib korraga sõita 7 täiskasvanut inimest. 3 ees ja 4 taga. Hind on enamjaolt sama, lühike ots 50 Nairat ja pikem ots 80 Nairat. Linnade vaheline bussiliiklus näeb välja nii, et lähed teatud kohta, kust väljuvad mikrokad ja ootad, kuni saadakse autotäis inimesi kokku, kindlaid kellaaegu ei ole.


Kuid nüüd lõpetuseks pisut meie päiksekiirest ka :)

Thoril on käimas viimane puhkuse nädal ja kui aus olla, siis ootame juba isegi, et ta tagasi kooli saaks. Lapsel on lihtsalt liiga palju energiat üle ja enamusest sellest raksendatakse pättustele. Ja kuna Tamara läheb ka sel nädalal ära, siis oleks aeg Thoril oma kooli sõpru ka taas näha.

Thorile hakkavad juba kohalikud kombed külge jääma :)

Ausalt, nad tulid ise selle peale!