Kevad tuleb...

...aga siin on selle asja nimi vihmaperiood. See tähendab siis, et ilmad on paar kraadi jahedamad aga kuna õhuniiskus tõuseb siis põhimõtteliselt vahet ei ole. Pilvi on rohkem, päikest ja tolmu tunduvalt vähem ja mis kõige olulisem, roheliseks hakkab kõik kiskuma. Ja seega tundub kõik kohe kuidagi lõbusam ja kodusem. Vihma sajab enamasti õhtuti ja öösiti, nii et päeva toimetusi veel hetkel ei häiri. Selgeks on saanud ka, et ühest meie rõdust on saanud midagi basseini taolist, sest äravooluauk on ka ühtlasi kõige kõrgem punkt rõdu põrandal. Ja millegipärast see enam üldse ei üllata...
Nüüd eelmisest nädalast. Lõpuks õnnestus soetada üks paar jooksutosse ja reede hommikul otsustasin ka need ära proovida. Hommikud on siin põhimõtteliselt ainuke aeg, kus midagi sellist ette kannatab võtta, mõnus öine jahedus on veel õhus. Palju huumorit pakkusid inimeste -"kurat on minu silmad asju näinud aga hommikul jooksvat valget meest pole ma veel kohanud"- näod, lisaks pidevale hõikumisel ja lehvitamisele olid ikka päris paljudel suud väga konkreetselt lahti. Vähemalt ei olnud igav... :)

Laupäeval käisime kõrval boksis India inimeste juures sünnipäeval, kus üks väike tüdruk sai 1 aastaseks. Pidu oli nagu pidu ikka, sai süüa, sai juua. Sai maitsta ka vahelduseks India toitu, mis jättis väga hea mulje. Mõnusalt vürtsikas, natuke ikka teistmoodi kui Nigeeria oma. Lasi süüa rahulikult ja maitseid maitsta, enne kui tulisemaks tõmbas.

Thor oli muidugi jälle omas elemendis. Alguses istus vaikselt issi-emme taga peidus, jälgis olukorda. Siis sõi kõhu täis, jõi lonksuga klaasi mahla peale ja võttis peo üle. Jooksis mööda tuba ringi, vedas kõigile õhupalle laiali ja laulis samal ajal täiest kõrist põdral maja metsa sees...