Nii, taas on aeg seal maal, et saab teha väikese kokkuvõtte tegemistest ja toimetustest. Plaanin juba paar päeva, kuid alati kui proovin alustada, tuleb midagi vahele. Täna tundub rahulikum olevat ja saab rahus kirjutada ;)
Kui töönädalad on kujunenud väga rutiinseks: hommikul tööle, viiest koju, väike arutelu kumb meist Liinaga enne trenni teeb, dušš, õhtusöök, väike relax ja magama minek. Siis nädalavahetused on kujunenud natuke rohkem sotsiaalsemaks ja põhimõtteliselt on iga nädal olnud väike istung. Ja kui mingit sündmust just pole, käime naabrite juures niisama viskit joomas ja India toitu söömas.
Alustan üleelmisest nädalavahetusest, kui üle pika aja läksime Odubelaga mõnele õllele ja jalgpallile. Õhtu arenedes aga selgus, et et algab väike peoke, telekas löödi kinni ja kõlarite taha ühendati dj pult. Siis tuli välja, et hakatakse ka esinema. Ei saanudki lõpuks aru kas oli nagu võistluse vormis või lihtsalt anti võimalus oma loomingut esitada aga tulid järjest erinevad esinejad ja esitasid üks-kaks lugu. Erilist muljet kogu see triangel muidugi ei jätnud, taustad olid kõik hästi sarnased ja sõnad kohalikus keeles, nii et ei tea ka millest räpiti. Õhtu lõppes Liina kõnega, kes helistas ja teatas, et vannitoas läksid põlema boileri juhtmed. Õnneks midagi hullu ei juhtunud, lihtsalt väike ehmatus. Ütleme nii, et Nigeeria elektrikute oivaline ühendustöö kandis vilja.
Eelmine nädal saime ka oma esimese malaaria kogemuse või noh Liina sai. Kõik möödus õnneks suhteliselt kähku ja muretult. Sai rohud kiirelt peale ja paari päevaga oli rivis tagasi.
Eelmine nädalavahetus oli sealsamas naabrite juures ühe Liina kollegi sünnipäev. Ja ausalt ma ei ole juba ammu nii veidral üritusel osalenud. Tõenäoliselt vist ka sellepärast, et ma ei ole enam 12 aastane. Või lihtsalt on siinsed tavad nii erinevad. Igaljuhul üritan kogu ürituse lühikirjelduse teile edastada. Meie, täpsed nagu me oleme, vedasime ennast kokkulepitud ajaks, kella kuueks, kohale ja nagu tavaks on saanud, ikka esimesed. Seitsmeks, kui enamus olid kohale tulnud, otsustati lõpuks alustada, kuid siis selgus, et sünnipäeva laps pole ennast veel jõudnud valmis sättida. Läks veel pool tundi. Olgu öeldud, et kui pidu pole alanud, siis keegi ka ei nosi juba vaikselt midagi ega libista esimesi jooke. Ja meie Thoriga olime selles mõttes ilmselt jube ebaviisakad. Ühesõnaga poole tunni pärast tuli lõpuks tähtpäevaline. Siis muidugi lauldi ja peeti kõnesid ja tehti tutvumis ring, et kõik teaksid kes keegi on, lauldi veel, esitati jube palju imelikke personaalseid küsimusi sünnipäevalapsele. Lõpuks leiti üks aktiivne palve lugeja ja hakati kõike ja kõiki tänama ja iga lause järel Amen hüüdma. Kogu pull kokku mingi tund aega, nii et umbes poole üheksaks sai asjad sinnamaale, et asuti ametlikult sööma. "Peo" jaoks tähendas see aga kiiret lõpuspurti, sest nii kui söögid söödud, sättisid enamus end minekule. Ilmusid ka veel mõned hilised külalised, kes peale viie minutilist ringi vahtimist võtsid söögi ja joogi kaasa ja ütlesid head õhtut :) Ja kogu sünnipäev. Jäid ainult meie maja inimesed ja sünnipäeva laps. Edasi pandi ka lõpuks muusikat natuke ja tantsulõvi Thor Sebastian tõmbas selle peo ka lõpuks käima. Ja enne kui tema väsis, jõudis ta viia rahva sinnamaani, et otsustati ka linna peale vaadata. Leppisime enne kokku, et kui minek on, siis läheb oma esimesele õhtusele tiirule Liina ja mehed jäävad koju magama. Tunni aja pärast aga oli ta kodus tagasi ja lausus Ilorini ööelu hästi iseloomustava sõna - MASENDAV :-)
Piltide laadimisele pole endiselt lahendust, seega kui keegi teab kuidas android tahvel arvutiga blogisse pilte laadida, siis ärge häbenege ja andke teada, minu mõistus on ametlikult otsas.
No comments:
Post a Comment