Pühapäeval saime Odubelalt kutse õhtusöögile. Kuna paar nädalat varem oli ta meil õhtusöögil käinud, siis arvas ta, et nüüd on tema kord meid kostitada. Ja mida muud ikka oma sõpradele pakkuda, kui ikka kohalikku rahvustoitu. Ja tema arvates oli parim valik nendest võrratutest toitudest valida "pepper soup" (pipra supp). Nimi ise ütleb kõik, tegemist oli siis supiga, mille peamisteks koostisosaks oli pipar ja säga (ja pippra all ei mõtle ma seda musta terapipart, mida meie oleme harjunud sööma vaid ikka see õige punane kaunpipar). Supi vedelik maitses umbes nii nagu oleks sinna lihtsalt tabascot kallatud ja siis kala sisse pandud. Esimesed ampsud panid mind õhku ahmima ja silmadest jooksid pisarad, kuid kuna üritasin ikka vähegi viisakas olla, siis suures koguses vee ja mahla abiga sain peaaegu kõigest supist jagu.

 Odubela maja siis see, kõige parempoolne...

 Enne õhtusööki tegime väikse jalutuskäigu ka ümber kvartali ja loomulikult tutvusime toredate naabritega, kes kohe meid õue tervitama tulid.

 Kitsed ja kanad jalutasid täiesti vabalt mööda tänavaid ning mulle jäigi arusaamatuks, et kas nad siis kuuluvad kellelegi ja kui siis kellele.

 Hetk enne seda, kui mu suu leekidesse lõi...

 Pepper Soup! Kui pipar välja jätta, oli supp väga maitsev :)

 Pärast õhtusööki arvas Thor, et võiks Odubela juures veidi koristada...