Üllataval kombel on seekordne nädal olnud üsna töine ja kiire, seda siiski vaid minul ja Thoril, kuna Raineri lootus tööle saada on lükkunud teadmata kaugusesse. Õnneks aga on Donnie asjad nii kaugele saanud, et esialgu Rootsi siiski sõitma ei pea.
Minu töönädal aga ei alanud loomulikult esmaspäevaga nagu kokku lepitud oli vaid kolmapäeval. Selle nädala eesmärgiks oli selgeks saada fluroskoopia, mammograafia ja röntgen. Kui kolmapäeval olime valmis fluroskoopia uuringuid tegema, selgus, et meil pole ühtegi patsienti, palusime siis järgmiseks päevaks vähemalt järgmise aparaadi tarvis patsiendid leida. Neljapäeval mammo uuringuid oodates aga hakati meile hoopis fluroskoopiasse inimesi saatma, ühesõnaga olime iga päev samm maas. Reedeks, olin siis teinud kolm uuringut fluroskoopias ja kaks mammo patsienti, mida on ilmselgelt vähe praktiseerimiseks ja õppimiseks. Selle organiseerimisega on üldse paras kaos, kõik üritavad olla ülimalt tähtsad ja ajada oma asja, aga mingit koostööd küll veel ei osata teha. Eks võib asi ka selles olla, et selline keskus on siiski esimene selle laadne siin kandis ja eks kõik uued asjad tahavad sisseelamist. Seega otsustasin, et annan neile aega...
Thor on meil ikka paras tegelane, iga päev suudam meile mõne üllatuse või pättuse teha. Nüüdseks on tal selge 1-10 ingliskeelne variant ja iga kord kui peale sööki lauast lahkub ei öelda mitte aitäh vaid fänkjuu. Kohaliku staari staatusega hakkab ka juba vaikselt harjuma ja kui keegi kuskilt hüüab, siis ei vaevu enam vaatamagi vaid lihtsalt tõstab käe ja lehvitab.
Üks Thori üllatustest siis meile...just enne magama minekut ja järgmine päev oli lasteaia päev!!! Õnneks ei olnud tegu siiski veekindla markeriga...
Naistepäeval tahtsis Rainer mulle üllatuse teha ning käis juuksuris. Üllatus aga kukkus välja nii, et laupäeval lõikasin tal ise juukseid...nimelt oli juuksur tal kõrva juurest mingi augu juustesse lõiganud ja tukk oli üldsegi vist lõikamata jäetud. Mulle küll pakkus see parajalt nalja, kuid Rainer, kes oli selle eest 1000 nairat maksnud ei naernud sugugi. Hiljem sain töökaaslastelt teada, et tavalõikus meestele maksab tavaliselt 200 nairat.
Naistepäeva tort, mis oli üllataval kombel ülimaitsev!
Minu esimene katse teha nigeeria toitu. Toidu nimeks Asaro (originaalis oli siiski ette nähtud krevettidega, kuid kuna neid meil osta ei õnnestunud, siis
nii, lugu j2i poolikuks + ootan pilti Raineri eba6nnestunud juuksel6ikusest.
ReplyDeleteAafrika värk, arvuti ei viitsinud vist teksti lõpuni trükkida :D
ReplyDelete...tegime selle toidu pisut kodusemaks, lisades hakkliha). Oleks siis lause lõpp. Raineri soengut aga pildistada ei õnnestunud, kuna ei tahtnud väga soola haavale raputada ja teda sellisena pildistada. Nüüd on tal aga tavaline siilikas, seega ei midagi naljakat ega põnevat :)