Siiamaani kõige tegusam nädal

Vaatasin siin kuupäevi ja vist oleks aeg ka midagi kirjutada, enne kui eelmisest postitusest kaks nädalat mööda saab :)

Eelmise nädala kolmapäev on märgilise tähendusega kuna lõpuks hakkas liikuma minu viisa pikenduse saaga. Esimesest mainimisest Donniele oli mööda saanud alles kolm nädalat ja juba ta hakkas tegutsema, muidugi olin selleks ajaks juba teist nädalat "valge töötu illegaal"Aafrikas, päris pull lugu või mis?

Igaljuhul kolmapäevane käik jäi nagu ette oligi arvata, täiesti mõttetuks. Sest esiteks läksime me peale lõunat ja teiseks ei teatanud me oma minekust ette, kuna Donnie telefon oli katki läinud  ja sellega koos ka kõik numbrid ära kadunud. Jaa oh üllatust kella kahe paiku päeval, maja põhimõtteliselt täiesti tühi. Õnnestus leida ainult üks mees, temast oli siis palju tolku et vähemalt saime asjapulkade numbrid tema käest. Niisiis homme uuesti. Krt ma olin seda homse juttu kuulnud juba kolm nädalat aga no kui homme siis homme...

Neljapäeva kõige suurem üllatus oligi Donnie hommikune kõne, et hakkaks nüüd minema. Minema me muidugi hakkasime alles lõunast aga no vähemalt läksime. Kuna seal olid kõik juba asjaga kursis, siis mingeid probleeme ei tekkinud. Ainuke üllatav asi minu jaoks oli see, et kuue peale suudeti kuidagi selle peale tulla, et äkki teeks kohe ka teise pikenduse ära kui nad sellega juba tegelevad (turisti viisat siis pikendatakse 1kuu siin kohapeal ja 2kuud siis kusagil mujal). Ma tõsiselt tahtsin plaksutada ja teha õlut selle mehele, kes selle peale tuli. Tundub tõesti mõistlik teha mõlemad korraga kui esimene pikendus, mis peaks juba tehtud olema, hakkab tegelikult juba läbi saama. Geniaalne! Aga kuna arutelu käis yaruba keeles, siis jääb see arukas nigeerlane seekord õlleta.

Kuna olin valmistunud siiski üheks pikenduseks siis teise pikenduse tasust jäi natuke raha puudu, pakkusin siis välja, et äkki toon raha järgmisel päeval ja anname siis asjad töösse. Kõik noogutasid ja ütlesid sobib ja vahet pole, võib ka homme. Siis aga peatus ühe mehe pilk kalendril, nägu läks tõsiseks ja tuli ära: "Waiiit, tomorrow is friday, we can not do it tomorrow. We have to do it today" Huumor. Selgitan siis lahti. Mis puudutab riigiasutusi, siis Nigeerias on reeded sellised päevad, kus inimesed tulevad kohale aga reaalselt midagi ei tee. Enamik tõenäoliselt ei viitsi kohalegi tulla. Arutatakse pigem nädalavaehtuse plaane ja ollakse niisama muhedad, selline "saa kolleegiga paremini tuttavaks" päev. Niisiis tegin kõne Liinale, kes siis otsis autojuhi ja pani puuduoleva raha minu poole teele. Sel ajal sain tuttavaks selle mehega, kes käib mööda firmasid kontrollimas võõrtööliste dokumente ja muid pabereid. Sain siis isiklikult kinnituse, et minu töötamisega siin probleeme ei tule ja kui ta mind kusagil töötamas näeb, siis ta teeb näo, et ta mind ei näe :)

Reedeks siis suutsin veel kokku leppida kohtumise  ITC bossmani Josephiga. Temale oli siis vaja selgitada minu olukorda ja seda, et võivad mu tööle võtta ja neile sellega seoses mingeid probleeme tulla ei tohiks. Põhiprobleem siis hetkel veel selles, et kuna ma ametlikult tööluba ei saanud siis Donnie tegi mingisuguse diili immigratsiooniga, mis diili ja kas ka mingid ümbrikud mängus olid, seda ma ei tea. ITC aga on siiamaani teinud kõik asjad seaduste järgi ja nemad ei hakka ka minu pärast nüüd seadustest mööda vaatama. Aga kuna see diil neid otseselt ei puuduta, mina olen ikkagi ametlikult seotud Liina kaudu dianostikakeskusega ja minu "ebaseaduslik" seal töötamine on ajutine, siis hetkel tundub et vist läheb õnneks. Nad tahavad veel ka kinnitust immigratsioonist, et see neile kuidagi ka tulevikus halvasti ei mõjuks. See muidugi pidi toimuma nüüd sellel nädalal aga tundub, et riigipüha keset nädalat lõi töörütmi sassi :) Ehk saab midagi selgemaks järgmine nädal...

Josephi visiitkaardid. Kõigepealt andis meile valged, paberist kaardid. Siis võttis minu oma tagasi,palus vabandust ja ütles, et valgete jaoks on tal kuldsed ja mitte paberist, vaid õhukesest alumiiniumist :)

Laupäeval käisime kõik perega kalal ja saime korraliku õhtusöögi, läks natuke paljuks ja kutsusime ka Odubela külla ja pakkusime eestipärast, talle tõenäoliselt natuke maitsetut kala

See nädal möödus taas vaikselt, suuri plaane ei teinud kuna pidin kahel päeval siis ITCsse minema, mis aga nagu juba kirjutasin, jäid ära. Esmaspäev algas siiski üllatava uudisega, nimelt oli valmis saanud minu pass koos pikendatud viisaga. Kaks suurt templit, mõned kuupäevad ja allkirjad ja seda kõike natuke vähem kui kolme päevaga.

1 mai on vaba ka siin, Liina otsustas selle päeva veeta turul ja mööda poode kolades. Kuna meil osad riided olid ruumipuuduse tõttu alles kohvrites, siis üks ultramoodne riidekapp oli tubli tehing :)