Nii ütleb üks kohalik reklaam ja nii see ka reaalselt on. Olen kuulnud, et brasiilias mängivad ja vaatavad kõik jalgpalli aga siin ikka KÕIK mängivad ja vaatavad jalgpalli. Kohati natuke hirmus isegi. NOOOOOT
Kaska tungival soovil siis alustan seekord jalgpalliga. Teine voor on läbi ja põhimõtteliselt on kõik veel lahtine. Ainuke kindel edasipääseja on Elevandiluurannik ja samast grupist ainus kindel välja langeja on Alžeeria, ülejäänud kolmest grupist on veel kõigil võimalik finaalidesse jõuda. Väga võrdne on see seis ja kui peaks midagi ennustama, siis ma pigem ei ennustaks.
Esile tõstaks veel väravavahid, ikka tugevalt pildil, sõltumata meeskonnast. Tundub, et on vist lihtsalt mängijad, kes on sunnitud väravasse. Siiani siis kaks otse punast kaarti(oleks kindlalt pidanud olema kolmaski), pluss hunnik kollaseid asjade eest, mida ikka igapäev ei näe. Jalaga näkku hüpped, kastist väljas palli püüdmised jne jne.
Muust elust nii palju, et on olnud suht lebod tegevustevabad päevad. Oleme teinud mõned jalutuskäigud ümbruskonnas, avastanud ka mõned müügiputkad siit samast lähedalt. Nendega on pull lugu see, et kogu aeg tekib küsimus, kus siin linnas poed on, sest kõik tunduvad nagu inimeste kodud aga tegelikult on iga ukseauk sisuliselt pood.
Liina pidas rõdul fotokaga pikema jahi meie ümbermajaelanikele, tulemused olid päris huvitavad ja hakkab tunduma, et poisid oskavad siin värvi ka muuta natuke.
Täna õhtul tegime väikese külaskäigu onu Donnie(loe Liina ülemus) juurde, kellel on hetkel pere külas. Kuna tal on ka pea kolmeseks saav tütar, siis tundus see käik hädavajalik ka Thori jaoks, kes sai korralikult ringi joosta vahelduseks ja ühe väikese sõbra taaskord juurde. Põntsu sai ka minu plaanitud kainus periood, kuna "sunniti" veini jooma.
Thor Tamaraga
No comments:
Post a Comment