Head vastlapäeva!!!

Kõigele vaatamata pidasime ka meie vastlapäeva. Noh, see küll piirdus hernesupi (suitsuliha asemel kanaliha) ja poest ostetud suht kukleid meenutavate saiakeste söömisega, kuid asi ju seegi. Kuni tänaseni oli isegi lootus teha mõlemad toidud ise, kuid kuna vahukoort meil kuskilt välja võluda ikkagi ei õnnestunud, pidime magusa osa siiski poest leidma. Saiakesed ei näinud küll üldse kukli moodi välja, kuid maitselt olid täitsa sarnased. Hernesuppi suutsin isegi Raineri sööma panna nii et see läks täitsa täppi :)

Thorile kaasa elajatele võin öelda rahustuseks, et poiss jummala rahul. Hommikul küll viies jäi trepile käsi sirutama ja suu nurgad allapoole, kuid kui järgi läksime, saime ikka korralikult naerda. Jõudsime loomulikult pisut varem ning lapsi poldud veel ooteruumi toodud. Kui Thori rühm tuli, peitsin end natuke nurgataha, kuna tahtsin näha, kuidas ta rühmast tulles on (ilma, et mind näeks). Tulid siis Thori rühmakaaslased koos kahe kasvatajaga, kuid Thori ei kusagil. Kasvataja tuli ja andis Thori koti ning ütles, et kohe tuleb ka laps. Läks siis uuesti järgi ja siis me piilusime...Jalutasid siis kolmekesi, Thor Sebastian, kasvataja ja veel üks pisike. Thoril nokamüts viltu peas, päikseprillid ees ja nägu nalja täis. Kui me siis end juba nähtavaks tegime, tuli ka keel suust välja :D See oli lihtsalt nii koomiline ja loomulikult nullis ära kõik minu hirmud ja muu negatiivse. Laps nautis oma olemist ja kõik oli kõige paremas korras...

Töö juures aga arenevad asjad nagu Aafrikas ikka...koolitaja poolt on kõik supper, kuid keskuse poolt puudub igasugune organiseerimine. Leppisime tänaseks kokku, et alustame kell 9. Ainuke, kes 9st kohal oli, olin loomulikult mina, koolitaja jõudis mingi pool tundi hiljem ja kuna aparaadiga seonduv süsteem oli väljas, pidime ootama tehnikut, kes selle sisse lülitaks ning tema suvatses kella 10ks kohale ilmuda. Meie esimeseks patsiendiks oli 3 aastane laps, kes oli 5 päeva tagasi saanud löögi pähe ning taheti siis aju uuringut. Juba saatekirja vaadates teadsin, et asi läheb nihu ning loomulikult oli mul õigus. Lapsega kaasas olnud isale kaitsepõlle otsides sain ka teada, et põllesid ei olegi veel...ja kui lõpuks tehti otsus, et laps tuleb siiski magama panna, et uuring tehtud saaks, tuli minna apteeki vastavaid rohte tooma...MÕISTLIK! Järgmiseks tahtsime kontrastainega uuringut ning loomulikult tekkisid ka sellega seoses probleemid, kuna selgus, et keskuses polegi veel ei kanüüle, NaCl ega muid protseduuriks vajaminevaid asju. Ma lahkusin keskusest kell 14.15 ja selleks ajaks ei olnud veel last suudetud magama panna ja naine oli lõpuks saanud oma KA joogi kätte...uuringuid olime teinud ühe ja see ka oma töötajale. Seega sain täna tehtud oma esimese lülisamba CT!

64 realise CT tööjaam.