(Kuna meil endiselt käib Thori ja lasteaeda minekuga paras võitlus, siis täna proovime nii, et Rainer viib üksi, seega istun ja kirjutan parem blogi, et mõtteid eemale saada...)
Teisipäev hakkas nagu iga teinegi, Thor läks lasteaeda ning mina saabusin tagasi koju, teadmatuses, kas sel nädalal on lootust tööle saada või mitte. Kuna Donnie oli nädalavahetuseks läinud Lagosesse ja polnud selleks ajaks naasnud, eeldasin, et ega keegi teine siin mingit koolitust vaevalt organiseerima hakkab. Kell hakkas juba lõunasse jõudma, kui uksele koputas Jemi ja palus mind keskusesse appi, kuna neil oli vaja, et keegi lülitaks CT (kompuutri aparaadi) sisse. Hetkega olin valmis ja tormasin sinna, et ehk õnnestub ka mõni uuring teha või vähemalt aparaati lähemalt veel uurida. Keskuses aga selgus, et kuna UPS´i poldud sisse lülitatud, ei olnud võimalik ka aparaati käivitada. (UPS kaitseb masinat juhul, kui vool peaks kaduma) Insener, kes sellega tegeles ei suvatsenud mulle seda ka varem näidata öeldes, et mina nagunii ei pea seda kunagi tegema hakkama, kuna selleks on eraldi isik ning ta õpetab selle inimese isiklikult välja. Loomulikult ei olnud ta seda teinud ja härra ise ei suvatsenud telefoni võtta. Jäin siiski keskusesse ootama, lootuses, et õige pea saame ehk aparaadi sisse lülitatud. Kui kell hakkas juba kaks saama ja lähenes aeg Thorile järgi minna, sai mu kannatus otsa ja palusin uuesti insenerile helistada või sõnum saata. Kui ta ise tulla ei saa, siis las vähemalt juhendab kedagi, aga vastuseks tuli väga range-EI! Keegi teine ei tohi UPS´i puutuda ja oma uuringuid ja muid tegevusi saame hakata tegema alates esmaspäevast, kuna tema tuleb tagasi alles reedel. Seega kõik minu lootused sel nädalal midagi asjalikku teha purunesid hetkega...
Aga tagasi ilma juurde...Thor tagasi toodud ja õhtut nautides hakkas väljast imelikke hääli tulema. Algul pidasime seda tuuleks, kuid mida kõvemaks müra läks, seda selgemaks sai, et väljas sajab VIHMA! Alguses oli põnevust ja nalja kui palju, kuid lõpuks ei ajanud enam naerma. Väike vihmasadu muutus iga hetkega järjest tugevamaks ning tuul aina tõusis ja tõusis, kuni lõpuks oli torm juba nii suur, et hakkas keskuse katust lahti kiskuma. Lisaks sellele kadus mingi hetk ka telekal pilt. Kui Rainer hiljem välja uurima läks, selgus, et antenn oli seinaküljest lahti kistud ja vedeles maas. Nii et meie telekavaatamisel on nüüd ka pikemaks ajaks kriips peal. Julgen kõige selle tagajärjel väita, et 1. märtsil (nagu oli viimati plaanis) keskust küll ei avata.
...ja pärast
Keskuse lagi.
Kuna meil puuduvad kodust veel mõned vajalikud asjad, otsustasime eile ilma Thorita turule minna. Võtsime autojuhi ja Odubela endale seltsi ja suundusimegi sinna poole. See ettevõtmine aga lõppes ekskursiooniga moššeesse. Algul sain aru, et lähme korra väravast sisse ja natuke uurime ümbrust, kuid kui Odubela sai jutule selle moššee kõige tähtsama mehe tütrega ja ta oli nõus meile natuke telgitaguseid näitama, siis olime loomulikult nõus vahetama turulkäigu selle vastu.
Autojuht Abdul, moššee kõige tähtsama mehe tütar, Odubela ja Rainer
Siseneme kohalikku "paradiisi", kus kasvasid sidrunipuud, papayad, peeti antiloope, jaanalinde, hobuseid, lendasid nahkhiired jne...
Moššee
Emir Palace´i ees. Kuna tegu on väga püha kohaga, siis seal käiakse palja jalu.
(Tulemus siis endiselt negatiivne. Thor, nagu ikka, keeldus lasteaeda jäämast, kiida veel, et kõik on paigas...)
No comments:
Post a Comment